Oled Sa kunagi tundnud, et oled õnnelik ilma ühegi konkreetse põhjuseta?
Lihtsalt tunned ülimuslikku seesmist rahu, õndsust ning kergust.
Ma ei julge 100% väita, et see on tingitud just sellest, et hakkasin praktiseerima Ashtanga Vinyasa joogat, aga alates sellest ajast, mil ma seda teen, olen korduvalt seda “õnnelik eimillestki” tunnet kogeda saanud.
See on selline ülimuslik olek, kus on tunne, nagu võiksin tervele maailmale ringi peale kõndida või igavesti kõndima jäädagi, sest kergus ning energia tundub piirideta ja lõputu.
Mäletan nii hästi, kui see esimest korda juhtus. Olin parasjagu Kalamajas ringi jalutamas, kui järsku tundsin sellest tegevusest taevalikku naudingut.
Ütlesin iseendale:"Appi kui mõnus on kõndida".
Kuna see pole ainus selle taoline kogemus, siis täna ma tean, et asi polnud kõndimises, vaid minu seisundis. Vahet pole, mis hetkel see tunne tabab, siis tundubki kõik nagu puhas maagia, olenemata, kus parasjagu ollakse või mida tehakse. Keha maine raskus nagu kaoks ära. Olen küll enda keha sees, aga ainus mida kogen, on see, kui kergelt see liigub ja kui palju jõudu sel on. Umbes nagu ma istuksin autos, millega sõites ma kogen ainult tema võimekust liikuda, ilma, et kogeksin selle tonne kaaluvat raskust.
Üks minu õpetajatest jagas kunagi minuga, et osad tema õpilsed, kes praktiseerivad ka teisi joogastiile, olid talle öelnud, et
kui nad praktiseerivad Ashtangat, tunnevad nad ennast kõige õnnelikumana.
Ka peale selle kuulmist ma endiselt ei julge kindlalt väita, et just Ashtanga seda seisundit põhjustab, aga usun, et see pole ka välistatud.
See ei ole minu jaoks kindlasti põhjus või eesmärk, miks ma Ashtangat praktiseerin. Minu jaoks lihtsalt on see praktika äge, nii kergekoeliselt, kui see ka ei kõla. Isegi, kui see iidne välja töötatud süsteem võib viia ebamaistesse seisunditesse, siis see teekond ise on vägagi maine, täis pingutust ja väljakutseid, hingi ja vahel ehk ka pisaraid.
Kogu nendest raskustest hoolimata rullin hommikul oma joogamati maha ning alustan oma praktikaga. Ja see on ka põhjus, miks seda süsteemset joogat teistega jagan, mitte selle pärast, et see võib viia õndsuse seisundisse, vaid selle pärast, et ma lihtsalt armastan seda praktikat koos kõigi väljakutsetega.
Foto: Reeme Remmelgas